1. Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggaid Sámieatnan.
Duottar leabbá duoddar duohkin,
jávri seabbá jávrri lahka.
Čohkat čilggiin, čorut čearuin
allánaddet almmi vuostái.
Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
cáhket ceakko stállenjárggat
máraideaddji mearaide.

3. Ja go geassebeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin.
Gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámedeanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet albmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

5. Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel.
Vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálaččat,
jos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámieatnan sámiide!

1. Nuorttan Juoksanástij vuolen
dáppen ráfes Sámeednam.
Duottarduogen duottar vuojnnu,
jávre sledju lahkalakkoj.
Tjåhkå allen, båre tjæron
allánaddi alme vuosstij.
Jågå skåvvi, vuome sjåvvi
tsáhki tsækko stállenjárga
máradiddje merajda.

3. Ja gå giessebæjvásj gålli
miehtsijt, merajt, merragáttijt,
gålle sinna guollebivdde
suvdos merajn, suvdos jávrijn.
Gållen tjuovggi tjáhtjelåtte,
silbban guojtti sámeæno.
Sledju stákko, sledju ájro
luojtti álmmuk lávludalle
bårssjo guojkajt åkkijda.

5. Máttarádjá sij li dålen
vuojttám vierredahkkij badjel.
Vuosstálasstup, vielja, mij aj
sávrrudagájn vuolediddjáj!
Biejve bárnij gierddis máddo!
Duv e vuojte vasjulattja,
jus val gáhtti gållegielat.
Mujttit máttarmáttoj bágojt:
Sámeednam sámijda!

1. Noerhtenaestiej gïjken nueliem
soejmi Saemielaante jæjhta.
Vaerieh vaeriej duekieh vååjnoeh,
jaevrieh jaevriej dubpielisnie.
Elmien vööste vaartoeh, aesieh
lokngesieh jïh vitnededtieh.
Johkh jïh skåakh jis bursieh, sjuvvieh,
kraevies praare baektienjuanah
saelhtietjaetsiem dåastoehtieh.

3. Gosse giesiebiejjie guaka,
vaerieh, vaartoeh, saelhtiegaedtieh.
Göölijh gullieklienjiedahken
soejmi saelhtieh, sovvenh suvkieh.
Tjaebpies tjaetsieledtieh klienjieh,
johkh goh sïlpejeanoeh vååjnoeh.
Staahkoeh vååjnoeh, aajroeh gijkieh.
Almetjh laavloen vuelkieh sovken,
garseraejkiem, sovvenh, johkh.

5. Maadtoen vieksiesvoeten gaavhtan
vesties vuekie tjoeri tjijtedh.
Mijjieh dovne vuastalibie, dejtie
gïeh edtjieh mijjem dibledh.
Biejjien baerniej vieksies maadtoe!
Ih galkh gåessie ååjsehtalledh,
gosse gïelem buektehth geehtedh,
aahkaj aajjaj baakoeh mujhtedh:
Saemien dajveh saemide!

1. Langt mot nord under Karlsvognen
sakte stiger Samelandet.
Vidde seg bak vidde strekker,
sjø ved sjø hvor øyet rekker.
Lier, åser, snaue rabber
hever seg mot himmelbrynet.
Elver bruser, skoger suser,
stålgrå, steile fjell-nes skyter
mot det ville hav seg ut.

3. Og når sommersolen gyller
fjell og skoger, hav og strender,
fiskere i gullglans gynger,
gynger stilt på hav og innsjø.
Gyllent glinser svømmefugler
og som sølv de store elver.
Staker glimter, årer glitrer,
Folket under sang det farer
gjennom stiller, stryk og foss.

5. Våre fedre før har seiret
over dem som urett øvet.
La oss også motstå, brødre,
dem som vil oss underkue!
Solens sønners seige avkom!
Aldri skal du overvinnes
om ditt gyldne språk du vokter,
husker dine fedres tale:
Sameland for samene!

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruovttu
galbma geađge guorba guovlu
sámi mánáid ruoktu

Beaivi Áhči gollerisku
almmi allodagas
coahkká váibmu Eanan eatni
eallin eatnun šoavvá

Mánu silbbat šelggonasat
jietnja

meara márra

guovssahasat

násteboagán

lottit ráidarasas

vuoi dáid Davvi duovdagiid
dán viiddis almmi ravdda
garra dálkkit juoiggadallet
máná vuohttunluđiid

vuoi dáid fávrrus eatnamiid
vuoi jávrriid čuovgi čalmmiid
liegga litna eatni salla
gievvudeaddji gietkka

Biegga buktá Biegga doalvu
duottar dat lea duottar
duoddar duohken duoddar askkis
sámi mánáid dorvu

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruovttu
šearrát gearrá šealggáhallá
sámi mánáid ruoktu

Sámeednam duoddarijt
dajt sáme mánáj viesojt
galmma gärggás guorba guovllo
sáme mánáj viesso

Biejvve Áhtje gållesålbbå
alme alludagán
svargat tsåhke Ednam iedne
iellem ädnon sjoavvá

Máno silba slejudalli
jiegŋa

mera márra

guovsagisá

násstegetsam

låtte ájdarisán

Vuoj dájt Nuortta duobddágijt
dán vijdes alme máttar
garra dálkijt juojgadalli
máná vuohttomvuolijt

Vuoj dá fávros ednama
daj jávrij tjuovgge tjalme
liegga lidna iedne asske
gievddadiddje gierkav

Biegga buktá Biegga doalvvu
duottar dat la duottar
duottarduogen duottarfármen
sáme mánáj dårvvo

Sámeednam duoddarijt
dajt sáme mánáj viesojt
sjerrat sledju guojtástallá
sáme mánáj viesso

(oversettelse: Valborg Mangs Märak, 2022)

Saemien eatnemen guevtelh
saemien maanaj veasoe
galme, garre gearkeske dajveh
saemien maanaj veasoe

Biejjie Aahtjemen gulliesjïele
elmien alnadahkesne
Ietnie, eatnemen vaajmoe jievkehte
jieleme goh jeanoe sjåvva

Asken sïlph gïjkeminie
jïenge

mearoen såake

goeksegh buelieh

Njalleh-naestieh

elmiensuerkie vååjnoe

Vaajt -dah noerhti gåatomes dajveh
dan vijries elmiengaedtie
garre daelhkieh joejkededtieh
maadtoen maanavueliem

Vaajt – dah tjaebpies eatnemeh
jaevrieh tjaebpie klienjiedieh
håksoe ietnien faerhmesne
gïerhkemisnie gaarhkeme

Bïegke buakta, bïegke voelkehte
guevtelh dah leah guevtelh
guevtielidie gaarhtalovveme
saemien maanaj tseagkere

Saemien eatnemen guevtelh
saemien maanaj veasoe
baaroeh klienjeden gïltehtahke
saemien maanaj veasoe

(oversettelse: Siri Kappfjell Päiviö, Maja Lisa Kappfjell, Eli Kappfjell, 2022)